Tänane postitus tulenes vajadusest midagi ette võtta ülikoleda ja ilmetu tumbaga. Olen väga taaskasutuse usku ja kerge käega asju minema loopida ei taha. Ikka viin laste vanu riideid konteineritesse ja katsun uue värviga mõnd armsaks saanud mööblitükki tuunida. Nüüd siis oli minu ees see tumba. Tükk aega mõtlesin, mida temaga peale hakata. Korra isegi proovisin teda värvida kriidivärvidega. Lihtsam variant tundus eemaldatav ja pestav kate. Kusjuures varasemalt proovisin isegi trikoopaelast teha talle mingit katet, aga loobusin, kuna materjalikulu oli suur ja kate tuli väga raske. Nüüd oli mul kinnisidee teha talle ilus makrameest kate, mida saaks ka vajadusel pesta. Üks, mida ma kohe oskan soovitada, siis selliste eemaldatavate ja pesemist taluvate katete jaoks ei ole hea kasutada makrameepaela. Need ei veni ja kindlasti ei talu ehk ka pidevat pesemist. Väga hea lahendus tundus puuvillane nöör. Olen sellest varasemalt teinud vaipasid ja need taluvad tõesti väga hästi pesemist. Hoolimata isegi tsentrifuugimisest hoiavad kenasti vormi, ei lähe värvist ära ja on igati hea investeering. Seega hakkasingi katsetama nööriga. Kuigi nööril on sees venimist takistav sünteetiline sisu, siis nii palju ta siiski venib, et seda tumbale peale tõmmata ja maha võtta. Põhiline, et seda saab pesta.
Alustuseks esitasin endale miljoni dollari küsimuse-kui pikad peavad olema lõigatud nöörid. Uurisin erinevaid materjale ja kuigi sellist 100% kindlat reeglit ei leidnud, siis ühes raamatus oli soovitus võtta pikkuseks 2,5 korda soovitud suurusest pikem materjal. Nii vähe kui ma makrameega olen katsetanud, siis varasemalt olen umbes nii talitanud. Maha saab alati lõigata, juurde panna kahjuks mitte. See tähendab siis seda, et kui vajalik pikkus on 47 cm, siis ühe jupi pikkus peaks olema vähemalt 150 cm. Kindlasti ei tohi unustada, et nöör tuleb pooleks murda, seega lõplik pikkus peab olema 3 meetrit. Alustasin pealmisest osast. Töö läheb kiiremini kui peenikese materjaliga, seega midagi hullu tegelikult see tegemine ei ole. Vajaliku laiuse sain selliselt, et kui pikkus oli juba välja arvestatud, tegin ühe mustrikorra valmis, mõõtsin ära ja lõikasin täpselt nii palju juppe juurde. Nii saingi soovitud laiuse. See on ehk liiga umbes arvestus, aga kokkuvõttes töötas väga hästi. Pealmise osaga tegelikult mingeid muresid ei olnudki. Tumba oli ühest otsast kitsam ja teises laiem, lisaks veel ühest otsast kumerate servadega, see kõik tegi minu kui algaja jaoks olukorra veel keerulisemaks.
Õige otsus oli teha külgmine osa kohe pealmise osa külge. Tegelikult ei olnud ka materjali arvestamine väga keeruline, aga ometi õnnestus mul need jupid ikka liiga lühikesed lõigata. Õnneks sain hakkama. Väga hea lahendus oli sellise vahetriibu tegemine, see toimis nagu kummipael. Ehk siis, ühe külje pealt sai seda järele anda ja teise külje pealt rohkem kinni tõmmata. See oli ilmselt minu kõige suurem avastus! Oi kui palju ma muutsin ja tagasi võtsin! See materjal on tõesti vähenõudlik ja kannatab kõik ära. Kokkuvõttes võiks muidugi soovitada esimese suure tööna mitte võtta ette sedavõrd keerulist asja, aga see tarkus tuleb ikka tagantjärele. Tegelikult tahaks väga soovitada proovima. Õiged võtted ja ilus tulemus tuleb ainult proovides ja praktikaga. Kindlasti saate tulemuse, mida kuskil ega kellelgi ei ole. Alustada võikski pigem jämedama materjaliga ja meie nöörid sobivad selleks suurepäraselt.
Julgust ja kannatust!